Kakskümmend Kaheksa Last
Igal kultuursel inimesel tuleb trenažööril aegajalt harjutusi teha.
Sedasi me põletame rasvu, et julgeksime näidata rannas oma keha.
Ma vaatan peeglist oma rasvasöödud korpust ja mul hakkab hale.
Kes aitaks mind näha oma ninaotsast kaugemale?
Kakskümmend kaheksa last.
Nemad ei lähegi rasva.
Nad ei unista järeltulijaist.
Nad isegi suureks ei kasva.
Kas on kuskil raamat, kus kirjas on nende nimed?
Enne kui sa alustad söömist, täna saatust, et ta programmeeris sind siia elama,
kultuuri, mis nuumab end muu ilma kulul, õpetab tarbima ja õgima.
Ja pärast sööki trenažööril, kui püüad lahti saada üleliigsest rasvast sa,
täna veelkord oma saatust ja kahtkümmet kaheksat last.
Kakskümmend kaheksa last.
Veel kuuskümmend sekundit elu.
Kas näeme me numbrite taha?
Kas tunneme me nende valu?
Miks nende elud on vähem väärt kui meie omad?
Kakskümmend kaheksa last.
Kui palju on minuteid aastas?
Ja mitu on neid meie elus,
ja eludes, kuhu ei naasta?
Igas minutis on kakskümmend kaheksa last.
Kakskümmend kaheksa last.
Mõtelge nende peale.
Mõtelge siis, kui sööte
või kui uurite peeglist oma keha.
Teritage silmi, vaadake tühjusesse.
Kas näete nende hingi?
Veintiocho Niños
Igal kultuursel inimesel tuleb trenažööril aegajalt harjutusi teha.
Sedasi me põletame rasvu, et julgeksime näidata rannas oma keha.
Ma vaatan peeglist oma rasvasöödud korpust ja mul hakkab hale.
Kes aitaks mind näha oma ninaotsast kaugemale?
Veintiocho niños.
Ellos no engordan.
No sueñan con descendencia.
Ni siquiera crecen.
¿Hay algún libro donde estén escritos sus nombres?
Antes de que empieces a comer, reflexiona sobre tu destino, que te programó para vivir aquí,
cultura que se engorda a expensas del resto del mundo, enseña a consumir y devorar.
Y después de comer, en el gimnasio, cuando intentas deshacerte de la grasa sobrante,
reflexiona una vez más sobre tu destino y sobre los veintiocho niños.
Veintiocho niños.
Sesenta segundos más de vida.
¿Vemos más allá de los números?
¿Sentimos su dolor?
¿Por qué sus vidas valen menos que las nuestras?
Veintiocho niños.
¿Cuántos minutos hay en un año?
Y cuántos de ellos en nuestras vidas,
y en vidas a las que no regresamos?
En cada minuto hay veintiocho niños.
Veintiocho niños.
Pensad en ellos.
Pensad en ellos cuando coméis
o cuando miráis vuestro cuerpo en el espejo.
Afilad la mirada, mirad al vacío.
¿Veis sus almas?