Vahk
Vaata mul' silmi
Soerdiks saab sõsaraist selgeim
Kaameid rünkpilvi
Meel hinge laob
Vahk rinnus taob
Läägsusest lõhutud
Raevutseb lõpuks ka lammasmeel
Ohvrist saab murdja
Vaevalt et veel
Seistaks ta teel
Varjudeks värvitud väärtustel
Sundus on siiraim
Kriiskab ja karjub too verekord
Vahest vaid sooviks
Kõhklused kõik korvaks vahk
Öördades ringi
Vellest saab vaenlastest võõraim
Saatuse sunnil
Paiskab siis end
Põrmu ka vend
Nõrkmõtte nõtrus
Kahkjana kaosesse kustub
Roiskunud hingus
Neelab ja matab
Viimsegi
Ao
Kord ilmavõlv raugelt kustub
Ja hääbub te tühi töö
Aeg viimne on lugeda hingi
Kristalliks kui külmub öö
Vahk
Mira mis ojos
La claridad más clara de entre hermanas se vuelve
Nubes arrugadas pálidas
La mente se llena de alma
El vahk golpea en el pecho
Desgarrado por la lejanía
Finalmente la mente de cordero enloquece
De víctima a asesino
Apenas
Se detendría en su camino
Valores pintados como sombras
La compulsión es la más sincera
Grita y llora esa vez sangrienta
Quizás solo desearía
Que el vahk compensara todas las dudas
Vagando en la noche
El hermano se vuelve más extraño que los enemigos
Por la fuerza del destino
Entonces se arroja
Incluso al polvo el hermano
La debilidad del pensamiento
Se desvanece en el caos como un tono apagado
El alma podrida
Devora y entierra
Hasta el último
Aliento
Una vez que la bóveda del mundo se apaga
Y la vacía labor se desvanece
Es hora de contar las almas
Cristalizadas cuando la noche se congela