395px

Maapunk

Sõpruse Puiestee

Maapunk

Ära rahuldu mu hing kodukülaga
Ära hoia kinni mind iseendaga
Ära rahuldu mu hing metsatukaga
Niidud ärge hoidke mind avarustega
Bussipeatus on kui karje, minema kõik siit
Kodukülal puudub silt ja linna näitab viit
Minusarnaseid on tuhandeid ja tuhandeid on veel
Kes on metsatukast siia, linnapoole teel
Linn on võõras, linn on julm, astud pisarateta
Keldrikohvikud on kõik, mida lubada siin saad
Iga päev on miskit uut ja vahetub reklaam
Üürikorteris on kord, et siin ei olda kurb
Mets jäi vaikseks, mets jäi tasa, metsavahel polnud rada
Olid kustutatud koleded, lümemütsides kõik korstnad
Olid lautatud seal uksed, sealt kust mindi, kuhu tuldi
Bussipeatuses ei olnud ootajate jalajälgi
Ühel õhtul aga linnasäras udustub su pilk
Kaunid kirjad, kaunid tuled, vesivärviks muutub pilt
Kümme krooni taskus istud, tänavale maha
Siia jääda sa või ja ära ka ei taha

Maapunk

No te conformes con mi alma de pueblo
No te aferres a mí mismo
No te conformes con mi alma de bosque
Los prados no me retienen con sus vastedades
La parada del autobús es como un grito, todos se van de aquí
En el pueblo no hay señal y la ciudad muestra el camino
Hay miles como yo y miles más
Quienes vienen del bosque, en camino hacia la ciudad
La ciudad es extraña, la ciudad es cruel, entras sin lágrimas
Los sótanos son todo lo que puedes permitirte aquí
Cada día hay algo nuevo y los anuncios cambian
En el apartamento de alquiler hay un orden, aquí no se está triste
El bosque se quedó en silencio, el bosque se quedó quieto, no había camino entre los árboles
Se habían apagado las chimeneas feas, todas cubiertas de nieve
Se habían cerrado las puertas, de donde se iba, a donde se venía
En la parada del autobús no había huellas de espera
Pero una noche, la ciudad brilla y tu mirada se nubla
Hermosas letras, hermosas luces, la imagen se vuelve acuarela
Con diez coronas en el bolsillo, te sientas en la acera
Puedes quedarte aquí o tampoco quieres irte