Kuutõbiste valss
Kui päikeseketas vajub piiri taha
Mu lootus tõuseb ja särab mu kohale
Ei keegi eales aima, kuis rõõmustab see
Mu õela pehkinud südant, mis rõõmustab aina
Õnn palju ei vaja, ent nõudlik on siiski
Kui tuleb, siis nutan ja halan ta käes
Ta kütkeisse köidab mu mõistuse sõnad
Ja laseb mind vabaks, meid vabaks, kas näed?
Elutu ahel kasvab ikka me vahel
Ikka tunnen kuis vahel meil kahel
Jäätunud öödes sõnad on köömes
Haigushoo lööbed tunnen ära ta töödes
Te sulgege silmad, sest teie ju ilmas
Ei tunda saa naeru, mis kajab kui kaevu
Ma naeraksin, südant et vaevaksin
Siiski ei tea ma muud, kui vaid oma Kuud
Lõputult rattas ma meeleldi jooksen
Ei tsükkel küll aeglaseks jäägi siin veel
Kuuajast teise ma hingitsen vaevu, kuid
ma loodan, et tulekul parem on meel
Õnnetuid Kuu muudkui tantsitab
Ise ta halba ei aima
Uduses unes neid eksitab
Ise nad miskit ei aima..
Vals de los lunáticos
Cuando el disco solar se oculta tras el horizonte
Mi esperanza se eleva y brilla sobre mí
Nadie nunca imagina lo feliz que esto me hace
Mi corazón malvado y podrido, que se regocija constantemente
La felicidad no necesita mucho, pero sigue siendo exigente
Cuando llega, lloro y lamento en sus brazos
Ata mi mente con palabras cautivadoras
Y me libera, nos libera, ¿ves?
La cadena de la vida crece entre nosotros
Siempre siento cómo a veces entre nosotros dos
En noches heladas las palabras son escasas
Reconozco los golpes de la enfermedad en su trabajo
Cierren los ojos, porque ustedes en este mundo
No pueden sentir la risa que resuena como un pozo
Reiría, si mi corazón lo permitiera
Sin embargo, no sé nada más que mi Luna
Corro gustosamente en un ciclo interminable
El ciclo no se vuelve lento aquí todavía
De un mes a otro apenas respiro, pero
Espero que la alegría esté por venir
La Luna hace bailar a los desdichados sin parar
Ella misma no percibe lo malo
En un sueño nebuloso los confunde
Ellos mismos no perciben nada..