Härra Sannikov
Härra Sannikov
kargel rannikul
õde salli sätib hommikul
majad panditud
naised landitud
aga ealeski ei sanditud
härra Sannikov
viljad kandikul
tooli ratta alla hukkunud on ploom
kui kell kaksteist saab
juba lõunat saab
teatab kitlis daam kel õige mahe toon
Seal kus silmapiir
pole mingi piir
kui liig palju näed
siis selle õnge läed
Veel eile noorena
tühja koorena
uljust
ennast
õhku
jõudu täis kui aam
ainult viruta
välja siruta
kas või roomates
küll pärale ma saan
kaldarinnatis
paene pinnatis
igal täiskuu öösel siia toovad käed
nii see vana mees
troonil istudes
maa kus jõudmata tal jäigi
ära näeb
Señor Sannikov
Señor Sannikov
en la costa árida
la hermana arregla el chal por la mañana
las casas están puestas
las mujeres están cansadas
pero nunca se rinden
Señor Sannikov
frutas en la bandeja
el ciruelo ha muerto bajo la rueda de la silla
cuando el reloj marca las doce
ya es hora del almuerzo
la dama de bata informa con tono suave
Donde el horizonte
no tiene límite
cuando ves demasiado
caes en su trampa
Ayer aún joven
vacío como una cáscara
valentía
autoestima
aire
lleno de fuerza como la mañana
solo sigue adelante
estírate
aunque sea arrastrándote
llegaré allí
la ladera
el suelo firme
cada noche de luna llena las manos traen aquí
así el viejo hombre
sentado en su trono
el país donde nunca llegó
verá