395px

Once

J.M.K.E.

Üksteist

Ma kõnnin mööda lõputult hargnevat teed. Mind ümbritsevad kummalised ideed.
Nad uputan pilgeni peekrisse ja vaatan oodates tühjusesse.
Kui jõuan kord koju, siis on mul paha, vaid natuke armastust siis sinult tahan.
Viskan sitased riided masinasse, panen väikese tule kaminasse.

Istun köögilaua taga, mõtlen tüdrukust, keda ma ei vääri.
Mõtlen, miks on elu läinud nii.
Lõikan välja su pilte ajalehest, kuni käe külge kasvavad käärid
ja ma ei suuda nuttagi.

Soovi mulle head, tule silita mu kõõmast pead.
Pühi oma tervendava käega eemale mu kurbus ja mu viha.
Istu voodile, võta mu pea oma kätele.
Ütle, kus me näind oleme üksteist.

Aegajalt tuleb märkmikust tõmmata maha mõne sõbra nimi, kes maetud on maha.
Uued nimed sinna kirjutan asemele, mis pole vajalikud mitte kellegile.
Pool elu möödub pohmellis, teine pool mäluaugus.
Mind ei kutsu enam kunagi lõpmatu kaugus.
Ma tahan vaid koju, tahan magada. Tahan süüa ja telekat vaadata.

Ja ma ei otsi elu mõtet, sest ma leidsin ta üles juba ammu.
Ja kaotasin jälle ära vist.
Tuleb järjest rohkem pingutada, et iseendaga pidada sammu.
Oo, saatus, anna jaksamist.

Soovi mulle head, tule silita mu kõõmast pead,
pühi oma tervendava käega eemale mu kurbus ja mu viha.
Anna mulle suud, ma olen purjus ja väsinud.
Ütle, millal kell saab üksteist.

Ülal pilve peal Jumal kratsib oma haiget pead.
Avab oma esimese hommikuse õlle kell üksteist.
Vaatab alla sealt halli pilve serva pealt
ja ütleb: "Inimesed, armastage ometi üksteist."

Once

Caminando por un camino que se ramifica infinitamente. Ideas extrañas me rodean.
Me sumerjo hasta el cuello en el cubo y espero en el vacío.
Cuando finalmente llego a casa, me siento mal, solo un poco de amor es lo que quiero de ti.
Tiro la ropa sucia en la lavadora, enciendo un pequeño fuego en la chimenea.

Sentado detrás de la mesa de la cocina, pienso en la chica que no merezco.
Pienso por qué la vida ha tomado este rumbo.
Recorto tus fotos del periódico, hasta que las tijeras crecen unidas a mi mano
y ni siquiera puedo llorar.

Desea que me vaya bien, acaricia mi cabeza despeinada.
Aleja mi tristeza y mi ira con tu mano sanadora.
Siéntate en la cama, toma mi cabeza en tus manos.
Dime, ¿dónde nos hemos visto?

De vez en cuando debo tachar un nombre de un amigo de mi libreta, que ha sido enterrado.
Escribo nuevos nombres en su lugar, que no son necesarios para nadie.
La mitad de la vida transcurre en resaca, la otra mitad en un agujero de memoria.
Nunca más me llamará la distancia infinita.
Solo quiero ir a casa, quiero dormir. Quiero comer y ver la televisión.

Y no busco el sentido de la vida, porque lo encontré hace mucho tiempo.
Y parece que lo he vuelto a perder.
Cada vez es más difícil mantenerse al día con uno mismo.
Oh destino, dame fuerzas.

Desea que me vaya bien, acaricia mi cabeza despeinada,
aleja mi tristeza y mi ira con tu mano sanadora.
Bésame, estoy ebrio y cansado.
Dime, ¿a qué hora son las once?

En lo alto de las nubes, Dios se rasca la cabeza adolorida.
Abre su primera cerveza matutina a las once.
Mira hacia abajo desde el borde de la nube gris
y dice: 'Gente, ámense unos a otros de una vez'.

Escrita por: