Katk Kutsariks
Regi täna me külla tõi koolnu
Ruun härmas korskas ta een
Külm keha, manalan naaldnu
Katk ise oll' ajajaks eel
Me külades peeti veel pidu
Juba räästatest jooksis kui verd
Mattis tare udu
Laulu lõbusat laulis veel bard
Jäi vaiki su kalestund pale
Suul vaikuse külm surmaruun
Kustus inimvare
Lõppis verevõlg koolnukuun
Ja neidude kiharaid valgeid
Ehtis kevadelillede pärg
Toas ehteks kased
Mõdu rüüpas põrandamuld
Väits taga selja
Tõrju ta välja
Raiu ta valjad
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, suudel sulg
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, muld on muld
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Lävel astus siis kõhetu võõras
Suul mänglemas naeratus lai
Küsimata, kui varas
Katk koolnu kesk põrandat lõi
Ära tule oli hilja nüüd öelda
Surm sisse kui palutud sai
Hetk lastud mööda
Ja pöörane pilgar vaibuda ei või
El Jinete de la Peste
Regi hoy nos trajo a la escuela
La runa helada cruzó su umbral
Cuerpo frío, aguja del más allá
La Peste misma era la precursora
En nuestros pueblos aún se celebraba
Ya de los hablantes brotaba sangre
La niebla cubría la casa
El alegre bardo aún cantaba
Tu rostro quedó en silencio
En tus labios, el frío silencio de la muerte
Se apagó la ruina humana
La deuda de sangre con la Peste se acabó
Y las cabelleras blancas de las doncellas
Adornadas con coronas de flores de primavera
Los abedules adornaban la habitación
El suelo bebía la miel de la tierra
Persigue a la Peste por detrás
Recházala
Corta sus riendas
Desgarra la peste milcuatro
Persigue a la Peste por detrás, en la tierra
Recházala, escupe fuego
Corta sus riendas, con un beso de pluma
Desgarra la peste milcuatro
Persigue a la Peste por detrás, en la tierra
Recházala, escupe fuego
Corta sus riendas, la tierra es tierra
Desgarra la peste milcuatro
En el umbral entró entonces un extraño demacrado
Con una amplia sonrisa en los labios
Sin preguntar, como un ladrón
La Peste, en medio del suelo, golpeó
Ya era tarde para decir 'no vengas'
La muerte entró como se le había pedido
El momento pasó
Y la mirada enloquecida no puede desvanecerse