395px

Himno de los Bosquimanos de Paul Randmaa

Untsakad

Paul Randmaa Metsavendade Salga Hümn

On palju aega läind,
kui olin vaba ma
nüüd metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee,
et möödust kevade
ja elulõbudest pean loobuma.
On vaikne õhtutund,
kõik teised näevad und,
me ümber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke
vaid kuulud minule
ja tulevikule me mõtleme.
Aus, õige eestlane,
sa mõtle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor
kõrgel me trikoloor
ja kalevite maa sa vabaks saa.
Kui peaksin langema
su eest mu isamaa,
kas ausas võitluses või relvata.
Siis teadke sõbrad kõik,
mu hinge viimne hõik,
te kätte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul
ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane
loond riigi endale
siis metsast välja tulla tahame.

Himno de los Bosquimanos de Paul Randmaa

Ha pasado mucho tiempo,
cuando era libre
ahora debo vivir como un bosquimano.
No me entristece
tener que renunciar
a la primavera y a la alegría de vivir.
Es una tranquila hora de la tarde,
todos los demás están durmiendo,
nosotros deambulamos, tenemos libertad.
Entonces tú, mi niña,
solo me perteneces a mí
y pensamos en el futuro.
Honesto, verdadero estonio,
pensad en esto,
qué querida es la patria y la libertad.
Y que cada joven
mantenga en alto nuestra bandera
y que la tierra de Kalev sea liberada.
Si llegara a caer
por ti, mi patria,
ya sea en una lucha honesta o sin armas.
Entonces sabed, amigos todos,
mi último aliento,
recompensad con vuestras manos mi vida.
Es una tranquila mañana
y el viento sopla desde el este,
el bosque susurra suavemente, nos llama.
Pero si el estonio
crea un país para sí mismo,
entonces queremos salir del bosque.

Escrita por: