Öösilmade Lõputus

La Eternidad de los Ojos Nocturnos

Öösilmade Lõputus

Desde el comienzo de los tiempos, lo incierto, aún no nacido-muerto en el AguaEelaegade algusest, ebamäärasest, ei veel sundinud-surnud Vees
Cuando la criatura criada de sangre oscura, en la medianoche primal bulle-se reúneKui sohhukasvand mustast verest, süvaöö Algtung bulbitseb-koguneb
Los ojos de la Fuerza cruda duermen, como un volcán en reposoToored uinuvad Jõusilmad, kui puhkav laavavulkaan
Su ser sin rumbo, sobrenatural, un montón de podredumbre interminable y hediondoSihitu Ta olemus, ebamaine, lõputu mädakogu haisev
¿Sientes su suciedad dentro de ti, tan despiadadamente inocente?Kas tunned ta roojasust endas, nii halastamatult süütu See
En el barro, ronca sin aliento, gobierna silenciosamente el espíritu del vacíoMudamullas hingetult koriseb, tühjusepiiritust vaikselt valitseb
Siempre en espera, eternamente listo, encendido por las llamas de SatánAlati ootel, igavesti valmis, süttima Saatanaleekidest
La explosión de la ira en un destello de pensamiento, al ritmo de los tambores primordialesKooruvraev-mõttesädeme plahvatus, Ürgtrummide põrina saatel
El Todopoderoso sin fondo, La Eternidad, ante la sed de placerKõikvõimas põhjatu Ta Lõputus, Elutule, naudingujanu ees
El Todopoderoso sin fondo, La Oscuridad, en el camino de la lucha mortal, el dolor de la sabiduría...Kõikvõimas põhjatu Ta Pimedus, Surmavõitluse, tarkusevalu teel...