Nimed Asfaldil

Eesti Vabariigi kümnes aastapäev jääb väga kauaks meelde.
Striit õhtul helistas ja soovis sel puhul palju õnne.
Ta oli purjus nagu alati, ta oli rõõmus nagu alati,
naeris oma lagisevat naeru, mis jääb meelde elu lõpuni.
See jäigi viimaseks korraks, kui kuulsin tema häält.
Hommikul peksis sama vabariigi politsei ta surnuks.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Palun esitage dokumendid, et ma teaksin, kes tapsid minu sõbra.
Mendid, mendid. Palun esitlege endid,
et ma saaksin enne surma kirjutada oma verega asfaldile teie nimed.

Ei tea, miks on tavaliselt pollari sümboliks siga,
loom, kes ei tee heast peast kellelegi viga.
Eriti kõikuvale mehele, kel üle nelja promilli sees.
Mida mõtles see ment? Kas miski liikus tal kolba sees?
Me elame vabal maal, mitte politseiriigis,
kus mingid relvastatud värdjad hoiavad rahvast vaos.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Palun esitage dokumendid, et ma teaksin, kes tapsid minu sõbra.
Mendid, mendid. Palun esitlege endid,
et ma saaksin enne surma kirjutada oma verega asfaldile teie nimed.

President, sõdur, arst ja politseinik
on ametid, millest sõltub inimeste elu.
Arstiks igamees ei saa. Igaüks ei saa ka treialiks.
Kas politseisse pääseb iga närakas, kel on kõva rusikas?
Maksumaksja kindlasti on nõus vabariiki toetama,
et politsei saaks head palka ja igameest sinna ei võetaks.

Kuulge teie, mendid, mendid. Mõtelge, mida teete te.
Kas munder ainus on, mis eristab teid kurjategijatest?
Mendid, mendid. Teil palju tööd on ees.
Hulk inimesi elus on veel.
Kes on järgmine?