Mõõk

Espada

Mõõk

Una vez más lejos de casa, escuchando el aullido del viento.Jälle kodust eemal, kuulan tuulte uluvat häält.
Mi padre me entregó una espada, más fuerte que las demás en mis manos.Isa tagus mulle mõõga, mis teistest tugevam mu käes.

Me levanto y tomo mi espada, me levanto y no me rindo!Ma tõusen ja võtan oma mõõga, ma tõusen ja ei anna alla!
Ante mí se desvanece incluso el viento más frío y sin fin.Mu ees raugeb ka kõige külmem põhjatuul.

Desde la cuna hasta la tumba esta espada me guía;Hällist hauani see mõõk mind viib;
templada en la sangre de las piedras sacrificiales.ohvrikivide veres karastatud ta.
En mi tierra esta espada en mi cintura;Omal maal see mõõk mu vööl;
brilla con un resplandor deslumbrante.pimestavalt ere läige on tal.

Cuando me levanto y tomo la espada,Kui ma tõusen ja võtan mõõga,
todo cae ante mí!siis raugeb mu ees kõik maas!
Mis dioses desde el truenoMu jumalad äikesest
me observan.mu peale vaatavad.