Tunnen tuma neiu

Velekene helläkene,
kui lääd naista kosjomalle,
püvelindu püüdemälle,
ubasuusta otsimalle,
sõidad sa läbi Sõmmõrpalo,
ajad sa läbi Ahja valla,
ajad sa hiirõ hiivalõ,
ajad sa varsa vatolõ -
saa_s saa naista naarulistä,
kaasa kaalaarvolistä.

Võta(q) minno ütehnänni -
mina tunne tuima näio,
näe noo näio näl´ätse.
Tuimal umma(t) tutsaku hiusse,
kur´al musta(s) silmäkolmu(q),
vihatsõl omma silmä vesitse,
pahatsõl um palõh punanõ,
laisal laja(s) särgisiilo(q),
madalal maani sukakirjä(q),
pikk lätt pingile magama.

Võta(q) sina til´lokõnõ,
til´lokõnõ, teräväkene,
ul´likõnõ, usinakõnõ,
kiä mõist iks esi minnä,
mõist muida opata.
Käs´k muid, käüse esi(q),
aas´e muid, astus esi(q) -
usse(q) käävä(p) pirr ja parr,
lat´s täl rippus rinna otsah.