Habemega Nali

Sõbrad selja taga mu üle muigavad,
Teismelised nagad nöögivad tänaval.
Elan nagu narr, väärikuseta.
Tapan ennast tööga, et saaks lolli mängida.

Suvi möödas on ja sügis on käes,
Peagi saabub tali.
Haiged on liikmed, kiilaneb pää.
Olen habemega nali.

Peale maksta võin, saaks vaid lavale,
Mikrofoni taha, rambivalgusse.
Taeva poole tõstan oma rusikad,
Püsti hulluks lähen, kui kõlab muusika.

Suvi on möödas on ja sügis on käes,
Peagi saabub tali.
Haiged on liikmed, kiilaneb pää.
Olen habemega nali.
Suvi on möödas on ja sügis on käes,
Peagi saabub tali.
Töntsid on silmad ja külmad on käed.
Olen habemega nali.

Ehkki on tunne, et koha peal tammun,
Teismeea unelmad purunend ammu,
Külm hiilib ligi, ma siiski ei kõhkle.
Usun ja loodan ja edasi vehklen.

Suvi on möödas on ja sügis on käes,
Peagi saabub tali.
Töntsid on silmad ja külmad on käed.
Olen habemega nali.
Suvi on möödas on ja sügis on käes,
Peagi saabub tali.
Haiged on liikmed ja kähiseb hääl.
Olen habemega nali.

Öösiti kui ärkan kondivaluga,
Nagu oleks pekstud tammehaluga,
Otsustan, et aitab - kopp on lõpuks ees.
Hommikul kuid narr taas olen, mitte mees.