Eesti Leegionäride Laul

Oli kodu meil sisemaa põldudevöös,
Või ranniku liivasel rannal,
Või saarel kus vihane tormidesööst
Käis päeval ja ööl meie kannul.
Me tulnud ja moodustan'd terasest kee,
Mees mehega sammu siin astub.
Ja kõigil on ühine eesmärk ja tee:
Käes relvaga vaenlase vastu.
Me leegion saammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil täita.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on käed
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb
Me relvade hävitav vastus!
Sinu silmis küll pisaraid nägin mu neid,
Kui lahkudes hoidsin su käsi.
Kord tagasi tulen ja kuivatan neid,
Tean, oodates sina ei väsi.
Kuid tahan, et naeratad mul püstipäi,
Ma naeratan sinule vastu.
Kui vaimus mu kõrval sa vaprasti käid,
Siis rõõmsamalt riviski astun.
Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil täita.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on käed
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb
Me relvade hävitav vastus!
Meie kodudest üle käin'd raevutsev tuul,
Neist kiskunud tütred ja pojad.
Ent võitleme seni kui rauas on kuul
Ja neile tee avat' on koju!
Kord teostub see kindlast, ühinen'd siis
Kõik eestlased kodumaa pinnal.
Seal võidukaist lauludest kajamas hiis:
See võitlus on väärinud hinna!
Me leegion sammub ja kindel on ta rüht,
Sest kohustus püha meil täita.
Eesti tulevik see meie kõikide siht,
Mille eest tuleb surra või võita.
Siin rahvas rahvale ulatan'd on käed
Ja ühiselt kantakse raskus.
Küllap vaenlasel igavest meelde nüüd jääb
Me relvade hävitav vastus!